|
Kapitali muutmine EURODESSE |
|
allikas: rik.ee Ettevõtete aktsia ja osakapitali ei konverteerita eurodesse automaatselt. Iga ettevõte peab selleks ise soovi avaldama ning registreerima äriühingu aktsia- või osakapitali muudatused äriregistris. Hea oleks kapital eurodesse ümber vormistada 2011. aasta jooksul, sest alates 1. jaanuarist 2012 ei kanta äriregistrisse enam põhikirja- või kapitalimuudatusi kroonides. 2011. aastal on kapitali muutmine eurodeks riigilõivuvaba, kui osaühing või aktsiaselts suurendab või vähendab kapitali lähima võimaliku suuruseni (1 euro või 10 eurosendi täiskordseks ümardamine) ja kehtib lihtsustatud otsustamisprotseduur. | Edaspidi võib osaühingu väikseim osakapital olla 2500 eurot, ühe osa väärtus peab olema vähemalt 1 euro ning osa peab olema 1 euro täiskordne. Aktsiaseltsi aktsiakapital peab olema vähemalt 25 000 eurot ja aktsia väikseim nimiväärtus või arvestuslik väärtus 10 senti. Kui aktsia nimiväärtus on suurem, siis see peab olema 10 sendi täiskordne. Aktsiaseltside puhul on lisandunud võimalus võtta kasutusele nimiväärtuseta aktsia. |
Soovituslikud toimingud kapitali muutmiseks: - Otsuste tegemine kapitali eurodesse ümberarvestamiseks ja põhikirja muutmiseks;
Põhikirja muutmine vastavalt otsustatule. Seoses eurole üleminekuga võib kapitali ja põhikirja muutmise otsustada lihthäälteenamusega eeldusel, et osalusproportsioonid jäävad samaks; - Muudatuste registreerimine väärtpaberiregistris (va osaühingud, kes ei ole EVKs registreeritud);
- Muudatuste registreerimine äriregistris:
- Avalduse elektrooniliseks esitamiseks tuleb juhatusel siseneda e-äriregistri ettevõtjaportaali ning alustada muutmiskande avalduse koostamisega.
- Avalduse vormis tuleb muuta kapitali suurus, valuuta ning failina lisada muudetud põhikiri ja lisadokumendid ( osanike otsus/üldkoosoleku protokoll, juurdemakse korral makset tõendav dokument).
- Lihtsustatud otsustamisprotseduuri puhul peab koosoleku protokoll kindlasti sisaldama viidet selle kohta, et osalusproportsioonid ei ole muutunud.
- Avaldus tuleb ettevõtjaportaalis digitaalallkirjastada vähemalt ühe juhatuse liikme poolt (va kui on sätestatud esindusõiguse erisused).
Ettevõtjaportaal võimaldab digitaalallkirjade andmist ka omanikele kui avaldusele lisatud koosoleku protokoll on üles laetud ilma digitaalallkirjadeta. - Pool aastat enne ja aasta pärast €-päeva antakse ettevõtjatele riigilõivuvabastus äriühingu aktsia- ja osakapitali Eesti kroonidest eurodesse konverteerimise muudatuse äriregistrisse kandmisel.
Toiming on riigilõivust vabastatud vaid juhul kui avaldus sisaldab kapitali suuruse ja valuuta muudatust ning samade muudatustega põhikirja faili. Juhul kui põhikirja muudetakse ka muudes punktides või avaldus sisaldab täiendavaid muudatusi, tuleb riigilõiv siiski tasuda. - Lõpliku kontrolli esitatud avaldusele, lisadokumentidele, allkirjadele ja riigilõivu tasumise kohustusele teeb registriosakond, kes kandeavaldust menetleb.
Ettevõtja võib abistava tööriistana kasutada eurokalkulaatorit, mis näitab võimaliku lähima seaduse nõuetele vastava kapitali muudatuse, mille tegemiseks kehtib lihtsustatud otsustamisprotseduur. Aktsia- ja osakapitali konverteerimisel tuleb järgida minimaalse osa/aktsiakapitali nõuet ning nimiväärtuse minimaalse kordaja nõuet, säilitades aktsionäride või osanike osaluse proportsioonid ettevõttes. Kapitali eurodeks konverteerimisel võib osalusproportsioone ka muuta, kuid siis ei ole tegemist lihtsustatud korras tehtava muudatusega. |
|
|
Firma loomine ilma osakapitali sissemakset tegemata |
|
allikas: www.ecovisvesiir.ee 1. jaanuaril 2011. aastal jõustus äriseadustiku muudatus, mille kohaselt on võimalik osaühingut asutada ilma sissemakset tegemata. Selle muudatuse peamine eesmärk on soodustada majanduse arengut, elavdada väikeettevõtlust ja tõsta seeläbi ka inimeste tööhõivet. Sissemakseta osaühing ei ole äriühingu uus vorm ega liik ning sellele kohaldatakse kõiki nö tavalise osaühingu kohta sätestatut. Olgem ausad – tegelikult toimis selline „ilma osakapitalita“ ettevõtte loomise viis juba ammu – tihti võeti osaühingusse tehtud rahaline sissemakse nö kassasse välja. Mida peaksite teadma, kui plaanite alustada ettevõtlusega ning soovite kasutada võimalust luua oma firma ilma osakapitali sissemaksu tegemata? Eelkõige sobib see ettevõtetele, mille puhul ei ole alguses vaja suuri investeeringuid – nt oma oskusteavet müüvad ettevõtjad, kel põhivara on alguses vähe. Ilma osakapitali sissemakseta saavad osaühingut luua vaid füüsilised isikud. Juriidilistele isikutele see võimalus ei laiene. Te pole sissemaksu tegemisest täielikult ja igavesti vabastatud. Asutamislepingusse tuleb asutajatel märkida, milliseks tähtajaks sissemakse tehakse! Kuni osamakse tasumiseni vastutavad osanikud osaühingu ees kogu oma varaga selles ulatuses, mida nad on lubanud asutamislepinguga sissemakseks tasuda. Sellisel viisil loodud ettevõtte maksimaalse osakapitali suurus saab olla 25 000 eurot (et vältida liiga suurte osaühingu nõuete tekkimine osanike vastu, kuid kaitsta ka osaühingu võlausaldajaid. Seda on võimalik teha nii rahalise kui mitterahalise sissemaksena (viimase hindamise ja tõendamise kohta kehtivad tavapärased osaühingule seatud reeglid). Osaühingu registrikaardilt äriregistris on võimalik kontrollida, millistel tingimustel on ettevõte asutatud. Teie registrikaardile kantakse märkus, et osaühing on asutatud sissemakset tegemata. Seega võivad teie olulised äripartnerid teie tausta uurida ja võtta seda arvesse koostöölepingu sõlmimisel – ilma sissemakseta loodud osaühingu võlausaldajana puudub neil makseraskuste korral võimalus nõuda, et osanikud sissemakse teeksid (sissemakse tegemist saab nõuda ainult osaühing ise). Kui osaühingul tekivad makseraskused ning võlausaldajatel ei ole võimalik oma nõudeid osaühingu vara arvel rahuldada ning kuulutatakse välja pankrot, siis hiljemalt sel hetkel nõuab pankrotihaldur tegemata sissemaksed osanikelt sisse. Kuni osakapitali sissemakse tasumiseni ei ole võimalik osanikele teha väljamakseid (nt dividende), kuid on lubatud maksta töötasu töölepingu või juhatuse liikme tasu vastava lepingu alusel. Siiski on võimalik tasaarvestada osaühingu sissemakse nõuet osaniku nõudega saada osaühingust kasumit.
|
|
|
Ettevõtlikud naised õppisid juhtima oma elu |
|
(osalesid ka Läänemaa Mentorklubi aktiivsed liikmed) Reet Saar Naistepäeva eel, 5. märtsil said viiendat aastat kokku Raplamaa ettevõtlikud naised, kellel olid külas ka sarnaste ühenduste liikmed Harju- ja Läänemaalt. Seekordne päevateema oli „Julgus juhtida oma elu“. Ajakirjanik ja psühholoogiline nõustaja Tiina Jõgeda andis muuhulgas teada õnne valemi ja loetles tegevusi, mis aitavad iseendaga sõber olla. Janika Vaikjärv rääkis oma näite varal, miks ta jättis tulusa ameti ja asutas oma reisifirma, @Moments: „Raamatupidamine oli mu kutse, reisimine on mu kirg“. Nüüd korraldab ta juba aastaid elamusretki maailma eri paikadesse, sealhulgas on eraldi grupid vaid naisränduritele, kuid selle kõrval tegeleb ta jätkuvalt raamatupidamisega. Hille Luht-Pihelgas õpetas, missuguste konkreetsete sammude abil muuta oma eluplaane tegelikkuseks. Samuti anti näpunäiteid, kuidas parandada koostööd inimestega, kellest minu koostöö või läbirääkimiste edukus otseselt sõltub. Päeva lõpetas viie meele tants, mida õpetas treener Heli Kann. Tavapäraselt olid kaetud naisettevõtjate toodangulauad, mille juures käis vilgas kauplemine. Päev lisas osalejatele uusi isiklikke ja ärikontakte. „See oli MTÜ Ettevõtlikud Naised Raplamaal aasta tippsündmus, millega tähistati FEM NET Rapla viiendat sünnipäeva,“ ütles juhatuse liige Anneli Pärna. Täname MyConference OÜ juhte, kes aitasid päeva esinejad Raplasse tuua. Suured tänud kõigile päeva korraldajatele ja ettevõtjatele, kes toodangu väljapanekuga päeva ilmestasid. Päeva toetajas PRIA Leader programm, Raplamaa Partnerluskogu 2010.a toetusmeede 1.2 „Mikroettevõtluse areng“. Allikas: www.naisedraplamaal.ee |
|
|
|
<< Algus < Eelmine 1 2 3 Järgmine > Lõpp >>
|
| Tulemusi 1 - 4 - 9 |
